| Autor: | Aet Vill |
| Pealkiri: | Eesti pärimusmuusika osa üldhariduskooli gümnaasiumi astmes Pärnu linna gümnaasiumite põhjal |
| Juhendajad: | Celia Roose, MA |
| Õppekava: | Koolimuusika |
| Osakond: | Muusikaosakond |
| Lühiülevaade: |
Lõputöö uurimisaineks on eesti pärimusmuusika osa üldhariduskooli gümnaasiumiastme muusikaõpetuse tundides. Eesti pärimusmuusika osa sisseviimine õppekavasse on alles algusjärgus, seega pidas autor vajalikuks uurida õpetajate ja õpilaste nägemust selle rakendamisest. Selleks viis autor 2012. aasta alguses Pärnu linna gümnaasiumite õpetajate ja õpilaste hulgas läbi ankeetküsitluse, milles osales 6 muusikaõpetajana tegutsevat gümnaasiumiastme õpetajat ja 140 gümnaasiumiastme õpilast.
Uurimistulemustest selgub, et eesti pärimusmuusika osa üldhariduskooli gümnaasiumiastmes on 1-6 tundi ehk 1,5% - 5% kogu muusikatundide mahust. 4 õpetajat 6-st nõustus, et eesti pärimusmuusikal võiks olla muusikatunnis suurem osa, sama paljud hindasid oma pärimusmuusikaalaseid teadmisi keskmisest kõrgemaks. Tundide raames käsitletakse peaaegu kõiki gümnaasiumi õppekavas ära märgitud teemasid: regilaulu liigid, rahvapillid, rahvatantsud, uuem rahvalaul. Välja olid jäetud pärimusmuusika ja folkloori mõiste ning uuemad laulumängud. Õpetajad on seisukohal, et pärimusmuusikat tuleks õpetada läbi praktilise tegevuse - ise pille meisterdades, regilaule lauldes, vanu laule ja pillilugusid kuulates, pärimus- ja rahvatantse tantsides, laulumänge mängides jne, et õpilased saaksid ettekujutuse pärimusmuusika olemusest. Noorte vastustest selgus, et 34% õpilastest tahaks pärimusmuusika käsitlemist muusikatunni raames sisukamalt, sest see on meie kultuurile omasem ja meile tähtsam kui klassikaline muusikaajalugu. Põhiline õpilaste poolne sõnaseletus pärimusmuusikale on, et pärimusmuusika on põlvest põlve edasi kantud muusika. Noorte nägemus muusikatunnist üldhariduskooli gümnaasiumi astmes on igati praktiline – laulmine, sh pärimuslike laulude laumine, ise pillidel musitseerimine, muusika kuulamine, ettekannete tegemine, videonäidete ja filmide vaatamine. Aet Vill Lõputöö autor TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia |
| Kirje ESTER'is: | Link |
| Täistekst DSpace’is: | Link |