| Autor: | Tuuli Kaeramaa |
| Pealkiri: | Draamaõppe mõju Eesti gümnaasiumiõpilastele nende endi hinnangul |
| Juhendaja: | Urmo Reitav, MA; Katrin Nielsen, MA |
| Õppekava: | Huvijuht-loovtegevuse õpetaja |
| Osakond: | Kultuurhariduse osakond |
| Lühiülevaade: |
Huvi aktiivseid õppemeetodeid rakendava draamaõppe vastu kasvab nii formaalse kui mitteformaalse õppe läbiviijate hulgas järjepidevalt. Samuti loovad 2010.aastal vastu võetud uued riiklikud õppekavad draamaõppele valikainena soodsad võimalused. Tuuli Kaeramaa on seadnud endale eesmärgiks välja selgitada, missugust mõju on avaldanud draamaõpe selles osalenud Eesti gümnaasiumiõpilastele nende endi hinnangul. Kõrvaleesmärgina on autor tähelepanu pööranud õpilaste arvamusele draamaõpetuse vajalikkusest gümnaasiumi riiklikus õppekavas.
Uurimisinstrumendina on kasutatud e-küsitlust, millega on kogutud infot seitsme erineva pädevusharu arengu kohta, mis on määratletud gümnaasiumi riikliku õppekava üldpädevuste jaotust aluseks võttes: väärtus-, enesemääratlus-, õpi-, suhtlus- ja ettevõtlikkuspädevused ning sotsiaalsed ja muud (üldpädevuste loetelust puuduvad) pädevused. E-küsitlus läkitati kooliteatrite juhendajatele koos palvega edastada see draamaõppes osalenud gümnaasiumiõpilastele, vastajaid kogunes 84. Selgus, et vastanute hinnangul on draamaõppes osalemine kõige enam positiivselt mõjutanud nende enesekindlust (enesemääratluspädevus), näitlemisoskust (muu), meeskonnatööoskust (sotsiaalne pädevus) ning loovust (ettevõtlikkuspädevus). Ilmnes, et draamaõppe kasu ühe pädevusharu alla liigituvate erinevate pädevuste arengule võib osalenute hinnangul olla vägagi erinev: vähim hinnati draamaõppe mõju ühiskonna ülesehituse ja poliitiliste struktuuride ning kaasaegsete probleemide ja väärtuste mõistmisele (sotsiaalne pädevus), samuti oskuste arengule kriisisituatsioonides tegutsemiseks ning probleemide lahendamiseks (ettevõtlikkuspädevus). Huvitav vastuolu ilmnes arvamustes draamaõppes õpitu rakendamisvõimaluste ning aine staatuse osas: kuigi enam kui kolm neljandikku vastanuist kinnitas, et on saanud draamaõppes õpitut rakendada väljaspool õppetunde, eelistatakse ülekaalukalt draamaõpet gümnaasiumi riiklikus õppekavas valikainena ning vaid iga seitsmes vastanu leidis, et draamaõppe meetodeid võiks kasutada ainetes läbivalt. Külli Salumäe Huvihariduse lektor TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia kultuurhariduse osakond |
| Kirje ESTER'is: | Link |
| Täistekst DSpace’is: | Link |