| Autor: | Kristjan Priks |
| Pealkiri: | Pärimusmuusika löökpillide õpetamise võimalused Stockholmi Kuningliku Muusikakolledži näitel |
| Juhendaja: | Celia Roose, MA |
| Õppekava: | Muusikaõpetaja magistriõpe |
| Osakond: | Muusikaosakond |
| Lühiülevaade: |
Edukaks õpetamiseks ja ainekava täiustamiseks TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias otsustas autor kui pärimusmuusika erialal löökpillide suunaga tegelev
õppejõud analüüsida juba toimivat eeskuju mõnes välisriigi kõrgkoolis. Teadaolevalt meie kultuurile lähedasim oma maa muusikat löökpillidel õpetav kõrgkool
on Stockholmi Kuninglik Muusikakolledž, kus õpetab rootsi pärimusmuusikat trummidel Petter Berndalen - ainuke selle ala õpetaja Rootsi kõrgkoolides.
Näide on unikaalne ning seega kombineeritakse magistritöös juhtumi- ja etnograafilist uuringut. Andmed kogumiseks kasutati vaatlust
(kolme erineva tasemega õpilase õppetunnid 31. oktoobrist 9. novembrini 2011) ning intervjuud Petter Berndaleniga.
Selgus, et Stockholmi Kuningliku Muusikakolledži rootsi pärimusmuusika trummide erialal on põhilise tähelepanu all kaks komponenti – meloodia ja instrument. Hea ansambliliige on esmalt hea sooloartist. Trummar peab oma esitusse suhtuma samuti kui meloodiapillimees meloodiasse, olles väljaspool trummari tavapärast saatepillimehe rollimudelit, kuid võib mängida ka viisiga kokku sobivat mustrit. Trummide õpetamine rootsi pärimusmuusikas koosneb kolmest põhilisest etapist: instrumendi valikust, tehnikast ning meloodia ülekandmisest trummidele. Tavaliselt kujuneb instrumendiks statiivile asetatud häälestatava nahaga tamburiin, kuid võib valida ka teistest kultuuridest pärinevaid pille. Tähtis koht on meloodia järgi laulmisel, mis aitab viisi rütmi fikseerida ning vastavalt liikumise suundadele trummidele kanda. Trummar peab olema samaväärne pärimusmuusikatundja nagu teiste pillide mängijad. Samuti peab ta välja arendama isikupära ning võime esineda sooloartistina. Kirjeldatud mudelit saab kõrgkoolis eesti pärimusmuusika õpetamisel suurepäraselt rakendada. Tulemuste ja järelduste peatükis avaldatud meetodite ja ideede taustsüsteemi paigutatud kirjeldusi ning uurija interpretatsiooni saab kasutada õppematerjalina. Kristjan Priks Lõputöö autor TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia |
| Kirje ESTER'is: | Link |
| Täistekst DSpace’is: | Link |