| Autor: | Külli Vähi |
| Pealkiri: | Ruhnu meeste rõivastus 20. sajandi I poolel. Rõivad jaala kaptenile |
| Juhendaja: | Riina Tomberg, MA |
| Õppekava: | Rahvuslik tekstiil |
| Osakond: | Rahvusliku käsitöö osakond |
| Lühiülevaade: |
13. sajandist kuni II Maailmasõja sündmusteni elasid Eesti rannikualadel ja saartel eestirootslased. Nii ajalooliselt, keeleliselt kui ka kultuuriliselt olid need eestirootslaste alad olnud Eesti üheks omapärasemaks piirkonnaks. Võrreldes Eesti mandriosaga säilitasid Ruhnu, Vormsi ja Pakri saarte küllaltki eraldatult elavad rootslased oma kultuurilise eripära. Rahvarõivad, mida kanti Ruhnul, olid väga erilised, säilitades endas vanu elemente, mis võivad aidata avada ruhnlaste etnilist päritolu ja vanu kultuurikontakte.
Diplomitöös uuris Külli Vähi Ruhnu meeste rõivatraditsioone ning valmistas praktilise tööna rõivakomplekti Ruhnu jaala kaptenile. Autoril oli kasutada vaid napp allikmaterjal, kuid töö käigus loodi kontakt Rootsis elava ruhnurootslase Eva Steffensoniga, kelle rõhuasetused, esemekogu ja mälestused rikastavad nii antud uurimust kui eestirootsi rõivauurimist tervikuna. Rõivauurimus sisaldab Ruhnu ajaloolist käsitlust, kus väga oskuslikult ja lühidalt on koondatud oluline informatsioon ehk taust uuritava rõiva kujunemise ja traditsioonide mõistmiseks. Esemeuurimuslik osas on lisaks erinevates muuseumites, arhiivides ja kogudes toimunud põhjaliku kaardistamistöö tulemustele mitmeid kirjeldusi ning fotosid inimestest oma igapäevategevustes, mis elustavad ja laiendavad teemakäsitlust. Kogutud andmete põhjal lõi autor Ruhnu jaala kapteni rõivakomplekti, mis leiab oma koha Rannarootsi Muuseumis. Kirjalik osa annab põhjaliku ülevaate töökäigust, luues niiviisi tööst väga hea terviku. Kristina Rajando Pedagoogikamagister Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Seltsi juhatuse liige |
| Lisad: |
|
| Kirje ESTER'is: | Link |
| Täistekst DSpace’is: | Link |